Never say never - käsitööjuttu

Kooliaegsed tööõpetuse tunnid olid minu jaoks õudusunenägu - no ei meeldinud mulle käsitööd teha. Sokidki kudusin pinginaabriga kahasse. Ja mis ei meeldi, seda ei taha ka õppida ja huvi ei tekita. Pealegi tolleaegsed kudumid ajasid sügelema ja heegeldamine võrdus laudlinikutega. No milleks selliseid asju teismelisele vaja. Õmmelda oskas mul jälle ema hästi. Kuigi iseõppinu, tegi ta mulle kõik lõpuriided ja leerikleidi ning muud nipet-näpet. Minu moto oli: Milleks mulle õmblemisoskus, kui ema õmbleb.
Kudumine. Omal vabal tahtel võtsin vardad kätte keskkooli viimasel aastal - kudusin labakindad. Mäletan, et kudusin ja vaatasin Allar Levandi pronksisõitu. Pool aastat hiljem kudusin oma esimese kampsuni - jämedad vardad + peenemat sorti villane lõng = lohvakas noortekampsun-. Kahju, et sellest pilti mälestuseks ei ole - Ühel hetkel otsustasin selle üles harutada, et midagi uut teha. enne kui midagi uut tegin, tulid müügile juba paremad lõngad ja sinnapaika see asi jäi. Uuesti hakkasin kuduma veidi enne ülikooli lõppu. Siis tegin juba pitsilise mustriga džempri. Edasine on juba siin blogis.
Heegeldamine jõudis minuni veidi üle 10 aasta tagasi. Enne tundusid heegelskeemid hullem kui hiina keel. Varem olin ma raudkindel, et heegeldama ei hakka ma iialgi. Ühel päeval aga tahtsin endale pontsot ... Edasi tulid topid ja siis juba seelik, pluus, ...
Õmblemine. Kui veneajal tahtsid paremini riides käia ja olla kindel, et iga kolmas sama kleidiga vastu ei tuleks, tuli ise õmmelda või nagu minul, õmbles ema. Uuemal ajal kadus tungiv vajadus ise endale riideid selga õmmelda ära ja muututi mugavamaks. Nii seisis ema õmblusmasin juba aastaid kapinurgas vabandusega, et see sinder ei taha enam õmmelda ja streigib. Vabandused, vabandused :)
Minus aga tekkis huvi saada riideid, mida poes ei olnud, aga tänavapildis ikka kohtas. Poeriietel on alati vähemalt üks puudus: kas vale tegumood, vale värv, mingi imelik lisand, vale suurus või siis üks määravamaid puudusi - kõrge hind. Ühel päeval sain teada, et Kullos on õmblusring, kus saab õmmelda, mida tahad. Enda poolt riie, idee ja tahe, sealtpoolt Burdad, masinad ja õpetaja. Nii käisin Kullos õmblemas 4 aastat ja rikastasin oma riidekappi päris mitmete ilusate riietega. Ja kui palju komplimente ma olen neid kandes kuulnud!!!
Tikkimine. See on nüüd ala, kus minu oskused ja teadmised on kõige puudulikumad. Lapsepõlves sai ristpistet harjutatud küll ja koolis oli ka vaja tikkida, aga selles osas aitas ema (loe: tegi valmis).
Umbes 8 aastat tagasi ostsin pojale rahvuslikus stiilis linase pluusi ja tahtsin sinna arhailises tikandis midagi peale teha. Laenutasin raamatukogust tikandiaabitsa ja hakkasin harjutama. Tikkpistet. Raamatus oli skeem ja sõnaline juhend, aga no ei saanud tehtud. Keelasin ülejäänud perel tuppa tulla ning harjutasin ja vandusin karvaseid ja sarvilisi. Lõpuks sain hakkama. Sain tikandi ka lapse pluusile. Rohkem ei ole tikkinud. Esialgu.
Seega olen mina oma sõnu söönud 4 korda. Vähemalt, mis käsitööd puudutab.

Heegeldatud-kootud džemper - 2014

 

Kui ma seda džemprit ajakirjas nägin, teadsin kohe, et seda ma tahan.
Kehaosa on kootud ringselt ning varrukad ja ülaosa on samuti ühes tükis. Hiljem on kootud ja heegeldatud osad omavahel kokku õmmeldud. Kehaosa tegin omaalgatuslikult veidi taljesse.
Lõng: Katia Cotton Stretch, imemõnus lõng - nii kudumiseks-heegeldamiseks, kui ka ihu vastas. (87% puuvilla, 13% polüestrit)
Juhend: "Malenkaja Diana" 6/2007

Poiste kampsun - 2013

Poeg oli juba mõnda aega palunud: "Emme, õmble mulle ka kampsun." :) Ei saanud ju lapse soovist mitte välja teha. Tuli hakata kuduma, seni kuni veel hinnatakse emme "õmmeldud" kampsunit.
Otsusasin peale ajakirjade lappamisi ja interneti "läbilugemist", et mustriks tuleb sama, mis ma kord juba poja kampsunisse olen kudunud.
Juhend: http://www.garnstudio.com/pattern.php?id=319&cid=29#pattern_content
Pikkusega olin jälle lahke - ikkagi kasvav organism :)
Lõngapoes käisin tulevase omanikuga koos. Lapse tingimuseks oli, et ei oleks ühevärviline. Valisime Liann Lõngast 3 erinevat sinist värvi Sport (Bergere de France) 51% villa, 49% akrüüli
Triibukordused spikerdasin maha "Käsitöö" 2007 aasta sügise ajakirjas olevast Triibukampsunilt.
Pilt kampsunist lapse seljas on tehtud alles sellel sügisel.

Muster lähemalt:

Mustri skeem: 

Roosa palmikutega kampsun - 2013

Olin juba tükk aega otsinud ideed sooja talvise kampsuni kudumiseks. Kuna ma olen inimene, kel on pidevalt külm, tahtsin mustrit, kus oleks palmikud.
Mustri koos juhendiga leidsin "Käsitöö" 2012 aasta talve ajakirjast. Ajakirjas oli küll kleit ja ära jätsin ka lühikese nööpkinnise.
Lõngale oli mul 2 tingimust, et oleks segulõng, milles villase osakaal on üle 50% ja et ei oleks valge ega must. Roosa tundus just see õige värv olema.
Lõngaks Karnaluksist ostetud Val Gardena (Lane Cervinia) 60% villa, 40% akrüüli
Lõnga ostmisel olen seda tüüpi, kes käib poes lõnga ostmas paari toki kaupa. Seega kui kampsun valmis sai, oli lõnga kulunud 12 tokki. Korrutada see nüüd 50 grammiga, siis ... selle kampsuniga kaalu peale ei maksa ronida ;)
Palmik on 3:3, ja on tõesti hästi soe kampsun.

Heegeldatud valge džemper - 2012

2012 on siis aasta, mil see heegeltöö valmis sai. Enne seda oli ta paar aastat seisnud ja oodanud, et minu käsitöökogemused suureneksid. Algselt oli džemper ikka hirmus lai. Harutasin siis veidi ja heegeldasin ühekordsete sammaste osa rohkem kehasse.
Lõngaks kasutasin Novita Tennesseed, aga ilmselgelt heegeldatud džempri jaoks liiga paks ja jäik.
Juhend: "Novita" 2006 suvi.

Willow Stream - 2010

Üks minu lemmikuid. Idee sain taaskord isetegija. net-ist. Oli väga mõnus kudumine ja kandnud olen seda oi kui palju.
Varrukad ja seljaosa lihtlabases parempidises koes. Ees olev palmik on see, mis hõlmasid koos hoiab.
Samas tuli selle džempri juures välja lemmiklõng Capri miinus - küünarnuki kohad venivad välja. See vist üldse 100% puuvillase lõnga viga :(
Eestikeelne juhend: http://mercar.planet.ee/MYPATTERNS/Willow_Stream_EST.pdf

Lõng: Steinbach Wolle "Capri".

Heegelmotiividega hõlmikkampsun - 2010

Selle kampsuni heegeldamine oli keeruline seetõttu, et juhend oli portugalikeelne. Vist. no ja google-i tõlge ei teinud ka asja lihtsamaks. Seega sai mõnede kohtade heegeldamisel kõvasti ajusid ragistada ja oma kogemuse abil ta valmis sai.

Kandnud olen seda vähe. Põhjuseks hõlmade kinnitamine - mul haaknõeltega. Samas olen iga kord saanud komplimente. Nii et peaks ikka tihedamini kapipõhjast välja võtma ja kandma.
Lõngaks Novita Tennessee.

Valge mohäärkampsun - 2006

Hüppan nüüd 10 aastat ajas tagasi ja näitan esimest kampsunit, mille tegin tütrele ja nagu ikka sain lõpuks endale selga.

Lõngaks on kunagi emalt saadud Soomest toodud mohaarisisaldusega lõng.

Juhend ajakirjast "Kauneimmat Käsityöt 2/2006. 

Suurusnumber küll 14-aastase oma, aga kuna kasutasin suht jämedaid vardaid (vardad sellest ajast, kui numbreid peale ei märgitud), siis mulle täitsa paras. Tundub küll hästi auguline, aga sellele vaatamata on soe.

Suvine heegelmotiividest kampsik - 2012

Heegeldada oli mõnus, lõngaotsi peita mitte nii väga :)

Peale teist motiivi läks juba autopiloodi peal. 

Lõngaks jällegi Capri. Juhend ajakirjast "Novita" suvi 2007

Sügiskompositsioonid

Sügise alguse puhul näitan enda ja poja koostöös valminud aiasaadustest valmistatud kompositsioone.

Lasteaia sügisandide näitusele 2007.aastal

Lasteaia näitusele 2009.aastal:

Kooli sügisandide näitusele 2011.aastal sai tehtud sarnane kahe aasta tagusega. Tähelepanek: enne, kui hakata plastiliini õunte ja suvikõrvitsa külge panema, tuleb need ära pesta. muidu ei plastiliin külge. Meie kinnitasime seetõttu silmad-ninad-suud hambaorgiga. 2 aastat varem sellist probleemi ei tekkinud - ju siis vahatatakse enne müüki panemist rohkem.

Paks ja soe kampsun "Jääkaru" - 2010

 

 Tekkis mõte tütrele soe ja mõnus kampsun talveks kududa. Tahtsin kiiresti valmis saada ja valisin seetõttu ka jämedama lõnga ja labase koe.
Lõngaks võtsin Simpson Unito (60% meriinovilla, 40% akrüüli) 100g=80m. Lõnga kulus 6 tokki.
Vardad nr 10 ja ripskoe jaoks nr.8.
Lõng on äraütlemata mõnus ja ilma mustrita kudumine läks ka kiiresti. Erinevalt originaalist tegin enda oma pikema ja kaelust ei ajanud ka nii kõrgeks.
Ei ole vaja vist öelda, et teismelise jaoks sai kampsun liiga lai ja üldse mitte taljes. Nii saingi endale mitmeks aastaks uue sooja kehakatte.

Juhend:http://www.garnstudio.com/lang/fi/visoppskrift.php?d_nr=63&d_id=18

Heegeldatud lillekestega juukseklambrid - 2009

Lasteaias toimunud jõululaadaks valmistatud juukseklambrikaunistused 2009.aasta novembris.

Kasutatud erinevaid iirisniite, heegelnõela nr.1,5 ja klambrid pärit Järve Keskuse Clipsoni poest.

 Juhend:

Karukostüüm lapsele - 2010

Minu esimene õmblustöö. Lõike võtsin "kirvemeetodil" lapse talvejope ja -pükste. Panin lihtsalt rõivad fliisi peale ja lõikasin välja. Kapuutsi samamoodi. Varrukad lõikasin ka kohe koos kehaosaga, ei mingit eraldi külge õmblemist. Kõrvade sisse panin patšokid. Luku õmblesin ka ette omaenese loomulikust intelligentsist.
Fliis on sellisteks õmblustöödeks väga tänuväärt kangas.
Kostüüm sai tunduvalt suurem kui laps sel hetkel oli. Varruka ja sääre otstesse sai pandud kumm. Mõte oli, et laps saaks seda riietust kanda võimalikult kaua, näiteks kasvõi mardisanti joostes. Siis muidugi ilma kõrvadeta :)
Pilt on tehtud 2 aastat hiljem, varrukad on juba liiga parajad.

Kevadine lillelinik - 2011

Kasutatud erinevaid iirisniite. Kõige raskem oli lillede ja lehtede ühendamine.
Joonis:

Heegeldatud suvetopp - 2009

See topp hakkas meeldima kohe, kui seda isetegija.net foorumis nägin.

Autoriks Mare: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4312

Väga hea oli teha, kõik oli üksipulgi lahti seletatud ja skeemid juures.

Juhendis oli ka vooder alla õmmeldud, aga ma jätsin selle ära.

Vaja läks 2 tokki Steinbach Wolle Maxit, tavalist rulliniiti ja heegelnõel nr.1,5. 

Heegeldatud pluus ja seelik - 2008

See on minu senini suurim heegelprojekt. Samas päris mõnus oli teha. Ja kui palju komplimente ma olen nende eest saanud!
Kõige probleemsemaks ongi osutunud vooder. Esimese, mille tegi õmbleja, oli kitsas. Teine, mille tegin ise, kortsub jällegi hirmsasti. Uut (kolmandat) pole viitsinud teha.
Ja jällegi kõik tänu isetegija.net käsitööfoorumile.

Seelik lähemalt:

Pluusi juhend:

Suvemütsid pojale - 2007 ja 2008

Tegemist siis kahe sarnase mütsiga.

Materjaliks minu lemmik Steinbach Wolle Capri (100% puuvill)
Esimene müts kirjust sinisest ja teisel triipudeks päikesekollane.

Heegelnõel nr.3
Ühekordsed sambad ja mustris lisaks kettsilmused.

Põikipidi palmikutega pullover - 2008

Isetegijatega kooskudumise tulemusena valminud džemper.
Kandsin suhteliselt vähe. Oli küll mõnusalt soe, aga lühikesed varrukad nullisid selle ära. Sellise džempri võib kunagi uuesti teha, aga pikkade varrukatega, pikem ja paremast lõngast.

 

Juhend: : http://isetegija.net/leili33/juhendid/poiki_pullover.pdf