Auguline ja mitte eriti palju sooja andev pontšo oli mul
nüüdseks juba olemas. Minusugune soojalemb vajas aga midagi paksemat. Nii
valmiski 2006.aasta sügisel uus, soojem ja paksem, aga seetõttu ka raskem variant. Oma
ebapraktilisuse tõttu eriti kasutamist ei leidnud.
Kootud on 2 ristkülikut ja need siis kokku õmmeldud.
Kasutasin kahte lõnga. Üks neist järjekordne akrüül (ei
osanud veel heal ja mitte nii heal lõngal vahet teha). Teine oli tupsudega efektlõng, millel sai pahemale poole jäänud tupsud kudumisjärgselt paremale poole tõmmata. Oi, see tegevus oli nii teraapiline :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar